Miks inimesed käivad teatris?

Ma pole käinud paar nädalat (loe: pikka aega) mõnda etendust vaatamas ja selleks, et mitte blogi välja suretada, mõtlesin lihtsalt kirjutada. Seekordne postitus on pisut  teistsugune. Mind on pikemat aega painanud üks teema. Tegelikult kirjutasin ma samal teemal juba varem, ning soovisin seda teksti kasutada kuskil mujal (kes teab, see teab). Kuna ma seda siiski ei teinud, mõtlesin oma arvamust jagada ka Teiega. Aluseks olen võtnud sellesama, juba varem kirjutatud teksti.
Tekst sisaldab kohati irooniat ja liialdusi - lihtsalt hoiatan :)

Miks inimesed käivad teatris?

Loogiline - meelelahutus.
Kuid kas alati...?

Tegelikult on aga minuarvates kolme tüüpi teatrikülastajaid:
1) Tulihingelised teatriinimesed. Võtavad igat etendust, kui elu suursündmust. Ahmivad viimase hingetõmbeni sisse teatri lõhna. Nende inimeste puhul pole küsimustki teatrisse minemises, sest enne küsimuse lõppemist nad juba jooksevad selle poole. (okei, kunstiline liialdus).

2) Normaalsed inimesed. Neile ongi teater tavaline koht, võrdsel pulgal kino, kontserdite jms meelelahutusega. Neile inimestele meeldib  paar korda aastas teatris käia, nad käivad seal hea meelega ja võtavad seda, kui elu normaalset osa.

3) "Teatriarmastajad". Justnimelt jutumärkides. See on inimtüüp, kellest ma pikemalt rääkida tahaksin. Need on inimesed, kes käivad teatris vaid selleks, et saada kirja järjekordne linnukene oma märkmikus. Need on inimesed, kes näitavad, et on huvitatud kultuurist ja teatrist, kuid tegelikult...?
Kas pole mitte inetu, kui need moodsa ajastu ärimehed- ja naised istuvad isegi ETENDUSE AJAL facebookis, twitteris või kurat teab, kus?
Nad ei suvatse isegi sekundiks pilku tõsta oma pisikeselt ekraanilt, et vaadata, mis laval toimub. Kahjuks ei olnud siin tegu kunstilise liialdusega, vaid kurva tõsiasjaga. See on tore, et maailm areneb ja et tehnika võimaldab tänapäeva inimesele pea kõike, ning ma ei laida seda maha... aga milleks sa tulid siis teatrisse?  Kas tõesti selleks, et teha etenduse ajal facebookis check in oma teatrikülastusest ja näidata ka teistele, kui kultuurilembene sa oled...? Justnimelt, et näidata teistele... MILLEKS küll? Kas tõesti selleks, et noogutada vestluses kaasa: "jaa, nägin ka seda etendust, see oli päris t o r e", aga ega sa rohkemat ju öelda ei oska. Sa ei näinudki etendust, olid ju facebookis...
Peale "huvitavat etendust" tormatakse esimese asjana baari ning peale teist vaatust koju.
Ja neid Nähtusi on olnud palju... Minu ema, kes on töödanud teatris 13 aastat, on ka naljaga öelnud, et see ei ole üldse mitte ebatavaline, et mees, kelle naine on poolvägisi teatrisse kaasa vedanud, leiab ainsa lemmikasjana teatribaarist pits konjakit.

Ma kirjutasin samal teemal "milleks-tulla-teatrisse-kui-sa-ei-taha" põgusalt ka "Printsi ja Kerjuse" postistuses. Ja ma ei taha jätta muljet, nagu ma ajaksin inimesi teatrist minema. Ma tahan, et inimesed oskaksid väärtustada näitlejatööd ja kogu teatritööd. Ma tahan, et inimesed käiksid teatris naudingust, mitte kohustusest (kool, abikaasa, seltskonnaga ühtimine jne).
Ilmselgelt ei muuda ma selle postitusega maailma. Ja mitte ka Eestit või ühte inimestki. See oli lihtsalt väikene mõtteaine.

MTP