Viimasel ajal on mul komme teatrietendusi konspekteerida. Kõlagu see nii naljakalt, kui tahes, aga ma kirjutan etenuse ajal üles huvitavamaid märksõnu, tähelepanekuid ja tsitaate. Üheti loomulikult selle-pärast, et mul oleks siia kirjutamiseks rohkem materjali, ning ka selle-pärast, et ma ei peaks kõike häid pähkleid kramplikult meeles pidama, mis omakorda viiks etenduselt keskendumise. Mu teatripäevik, nii ma seda kutsun, koosnebki pigem lühilausetest ja tsitaatidest, kui lohisevatest sõnarodudest.
"Kõik on täis" on Priit Pedajase lavastatud monoetendus, mille üks ja ainus näitleja on särasilmne Taavi Teplenkov, kes teeb veidi üle tunni kestvas etenduses ligi 40 erinevat rolli. Naomi Campbelli agentuuri sekretärist varese moodi kraaksuva pensionärini, Karlsoni lennufirma dispetserist nutva gurmeeajakirjanikuni... Värvikaid rolle võiksin loetlema jäädagi - üks huvitavam kui teine!
 |
| Eesti Draamateatri koduleheküljelt |
Lava on üpris segamini - keset lava on laud, millel on mitu erinevat telefoni, suur märkmik ja palju muud tarbetut pahna. Seinal on hulgaliselt postereid, millest mõned on katki rebitud, sekka ka mõned märkmepaberid ja veelüks telefon. Räpane keldrikontor - ei muud, kuid tegelikult on ülakorrusel suur ja uhke kõrgklassi restoran, mille lauabroneeringute järjekorrad ulatuvad 2 kuuni. Olenemata pikast ooteajast leidub ikka inimesi, kes peavad end tähtsamatest tähtsamateks ja julgevad Sam´i tülitada helistades ning vaba lauda KOHESELT paluda. "Reserveeringud. Saate korraks oodata," lausub Sam ja võtab vastu juba järgmise kõne uuelt potensiaalselt lauabroneerijalt, peakokalt või ajakirjanikult.
 |
| Eesti Draamateatri koduleheküljelt |
Rollivahetus käib valguskiirusel. Flirtiva geipoisi rollist tuleb hoobilt hüpata meheliku naise rolli ja siis järgmisesse ja veel järgmisesse. Mu märkmikus seisab suurte tähtedega: ÜLIM DIKTSIOON - nii kiire ja puhas kõneviis ja veel erinevates rollides, hääletoonides ja tempodes. Taavi Teplenkov, kes mulle alati on meeldinud ja silma jäänud just oma miimika ja füüsilise väljenduse poolest, üllatas mind täna oma perfektse diktsiooniga. Sada asja korraga tehes ja meeles pidades ning siis veel nii hästi teksti edasi anda ei ole üldse mitte lihtne.
Nentides fakti, et erinevate rollide ajal kostub sekka veel telefonihelinaid, millele ta vastab ning siis kostub jälle stseenikohane taustamüra, tahan ma kiita ka helitehniku profesionaalsust. On vaja ju sajaprotsendilist valmisolekut, kiiret sekkumist ja tekstist kinnipidamist. Viimane kehtib mõistagi näitleja puhul. Levinud on arusaam, et kui on monoetendus, et siis see on osaliselt justkui näitleja endi kätes - ise alustab ja ise lõpetab - ei ole vaja arvestada teiste näitlejatega. Selles konkreeses tükis aga tundus, et näitlejal polnudki nii palju vabadust. Telefonikõned, mida oli järjest pea sadu, olid kõik kindlas järjekorras ja nende sõnumgi oli paika pandud ja raamitletud.
Ma ei ole vist pooleteise tunni jooksul nii palju telefoniga rääkimist näinudki - sellest kogu etendus põhiliselt koosneski. Erinevad isikud, erinevad olukorrad, erinevad probleemid. Kui üks probleem saab lahendatud, ilmub uus. Kui sellelegi vastus leitud, meenub Samile, et 3 helistajat on veel ootel ka...
 |
| Eesti Draamateatri koduleheküljelt |
Väikeses ruumis toimus palju liikumist, kogu näitemängust kiirgas energiat. Efektset liikumist sai näha ka siis, kui Teplenkov istus. Kõõludes mugavas pooleldi lagunenud kontoritoolis, ning broneerides klientide soovil laudu, tekkis ikka mõni suurem või väikesem staar, kes soovis KOHE endale vaba lauda. Väikese kompensatsiooni mõjul täitiski Sam klientide soovid, kuid raamatus oli vaja ka varem broneerinud pettunud klientidele uued lauad leida. Tõmmates pastakaga jooni, kriipsutades maha valeinfot ja kirjutades juurde uut, andis näitleja publikule väga huvitava vaatemängu sellest, et ka puhtalt kirjutada on võimalik huvitavalt.
 |
| Eesti Draamateatri koduleheküljelt |
Sam on tegelikult New Yorgi näitleja, kes töötab restorani keldrikorrusel, broneerides kundedele laudu. Töökaaslased - kelnerid, kokad, baarmänid, kes talle samuti vahetpidamata helistasid, esitasid Samile aina uusi ja uusi nõudmisi. Kord oli vaja WC ära küürida, siis nõudlikule kliendile "Jingle Bellsi" sünnipäevaks laulda. Töökaaslaste käsutamisest üritas Sam aga loobuda - vaene Sam ei tohtinud ju kontorist lahkudagi, et teiste ülesandeid täita - äkki jälle mõni telefon heliseb.
Nõudlikkusega ei piirdunud vaid kolleegid. Samile helistas kord 89- aastane pettunud pensionär, kes soovis iga hinna eest kallis restoranis kulutatud raha tagasi saada. Lõpuks mõtles vanaproua, et toidud ei kõlvanud mitte kuhugile. Nimelt oli proua tellinud degusteerimise eine - erinevatest väikestest portsjonitest koosneva roa. Pensionär kaebas, et portsud olid liialt väikesed ja ta soovib oma ärasöödud toidu tagastada kulutatud raha vastu.
 |
| Eesti Draamateatri koduleheküljelt |
Saalist kostub tugev aplaus ja näitleja silmist on samuti näha, et etendus õnnestus.
Minul on väga hea meel, et ma selle võimaluse sain ja vastu võtsin. Rikastasin jällegi end ühe etendusega. Seekordne postitus tuli üpris pikk - tänu minu märkmetele ilmselt.
Siit tuleb ka küsimus - kas eelistad pigem lühemaid ja konkreetsemaid arvustusi või pikemaid ja kirjeldavamaid?
Ma ei tea kas ja kui palju Teie vastused minu kirjutamisstiili muudavad, kuid mingil määral mõjutavad ikka. Küsimusele saate vastata blogi paremas servas. Endiselt on oodatud ka kõik teemakohased kommentaarid, küsimused ja soovitused.
MTP
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Omaarvamust ei saa keelata ega valeks pidada. Kui Sul on see ning Sa soovid seda jagada, siis tee seda. Kui Sul on aga mõtteid, ideid või ettepanekuid, mida võiks muuta, et blogi parem oleks, siis võiksid nendest teada anda. Samuti on oodatud ettepanekud etendustele, mida oled näinud ning soovitaksid mullegi.