Nagu lubatud, kirjutan ka teisest, tänasest teatrielamusest. Tegelikult ei olnudki tegu "päris" teatriga, vaid hoopis 32. Keskkooli abiturientide lõpulavastusega. Ma otsustasin ka sellest natukene kirjutada, kuna nähtu on veel selgelt meeles ja hinges, ning tekkis mõte ka selle kohta paar sõna öelda.
Tegemist on Jose Sanchis Sinisterra teksitl põhineva lavastusega "Ay Carmela!", mille lavastas Mari-Riin Villemsoo. Etenduses mängisid vaid kolm näitlejat: Ingrid Noodla, Jaune Kimmel ning Marko Aatonen.
Etendust tutvustav tekst ütleb: "Igaüks loob maailmast erineva pildi. Näeme asju erineva külje alt ja kunagi ei näe me asju samamoodi nagu näeb inimene meie kõrval. Kujundame oma visuaali ja vaimupildi ise. Niisamuti kujundab iga vaataja oma pildi sellest lavastusest ise..."
Sedapuhku ei tahakski ma lahkama hakata etenduse sündmustikku. Niipalju vaid ütlen, et tegevus toimus ühes teatris, kus tegutsesid kaks Carmelat - üks elujõuline ja energiline (Jaune Kimmel), ning teine, Carmela vaim (Ingrid Noodla).
Minnes etendust vaatama, kujutasin ma oma vaimusilmas ette, et lähen vaatama justkui keskpärast kooliteatri etendust. Tegelikult üllatas see lavastus mind aga väga. Mängiti ju kõigest viiendat (ja viimast) korda, kuid olenemata sellest vähesest tehti seda hästi ja südamega.
Respekt sellele, et kogu lavakujundus piirdus vaid kahe tooli, põrandaharja ja grammofoniga. Tagasihoidlikkus võib olla võluv ja seda ta oligi.
Etenduse algus oli keskpärane, tavaline. Kõik muutus aga siis, kui Ingrid Noodla laulma hakkas. See tundus nii võimsana, nii uhkena, et tekitas lausa kananaha. Edasi läks kõik tõusval teel - etendus justkui elavnes.
Ükski neist kolmest ei ole veel "päris" näitleja, "päris" teatris, kuid ma arvan, et neil kõigil oleks selleks võimalust, kui on piisavalt suur tahtmine ja töökus. Ma ilmselt ei ole küll veel õige inimene kommenteerima kellegi andekust, kuid ma arvan, et need kolm võiksid kindlasti teatriga edasi tegeleda.
Selline pisem postitus tuligi ja rohkem vist polegi vaja hetkel. :)
MTP
18 august 2013
3 kommentaari:
Omaarvamust ei saa keelata ega valeks pidada. Kui Sul on see ning Sa soovid seda jagada, siis tee seda. Kui Sul on aga mõtteid, ideid või ettepanekuid, mida võiks muuta, et blogi parem oleks, siis võiksid nendest teada anda. Samuti on oodatud ettepanekud etendustele, mida oled näinud ning soovitaksid mullegi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Aitäh:)
VastaKustutahei :) väike soovitus, võiksid järgmisest etendusest kirjutades järgida pigem punkte nagu etenduse peamõte või läbiv idee, milliste teemadega see sobib või kuidas seda kirjandis kasutada (tuleb sulle endale kasuks kui aasta lõpus eestikeele riigieksamit teed) ja üritada selle sisu seostada mingi ajastu või mõttevoolu või eelnevalt loetud teose või vaadatud etendusega. mitte seda, millises teises etenduses mingi näitleja on mänginud, vaid just sisu poolest millegi eelnevalt nähtu/loetuga seostada, et kogu arvustus ei jääks lihtsalt etenduse sisu ümberjutustamiseks millele on lisatud paar mittemidagiütlevat hinnangut nagu huvitav näitlejatöö või humoorikas tükk :) loe ntx sirbist teatri kohta kirjutavaid inimesi, siis saad aru et arvustuse eesmärgiks on ikka mingit probleemi lahata ;)
VastaKustutaHea soovitus - aitäh. Olen lugenud teatriblogisi ja siiani nendest eeskuju võtnud. Kuna mu blogi on alles lapsekingades, siis ma ei ole veel päris hea "sellel alal" - ma loodan, et mulle andestatakse see. Mõistagi ei oma ma ka vastavat (teatrikriitiku vms) haridust - seega mul ei ole ka piisavat teadmistepagasit. Siiani olengi üritanud kirjutada sellest, mis mulle laval silma on jäänud (näitlejatöö, lava jne). Ma tean, et minu postitused on tihti jätnud ehk näidendi ümberkirjutuse mulje ja ma proovin seda parandada. Sinu soovitused on aga head ja kindlasti võtan neid kuulda :) Aitäh.
Kustuta